Ära enam oota
Mu pilk haaras su sinised silmad kaugelt. Kõndisin su poole ja ootasin.
Ootasin kuni sa mind märkad.
Ma vaatasin sulle otsa, nagu alati olen vaadanud su silmadesse ja otsinud sealt, kes sa tõeliselt oled.
Sa nägid mind tulemas ja kerge naeratusega olid nüüd sina see, kes jäi ootama.
Sa ootasid, et ma peatuks, vastupandamatult su ees seisataks.
Sa pigem ei oodanud, sa teadsid seda.
Sa nautisid seda.
Kuid nüüd oli teisiti. Kerge pilk ja ma läksin. Peatumatult, sihikindlalt otse edasi.
Ma olen õppinud, õppinud olema mina ise. Äkki oleks aeg ka vahest proovida?
Proovida vabaneda nendest valedest ja sellest uhkusest su ümber.
Senikauaks aga ei peatu ma enam eal.
No comments:
Post a Comment